Rikkuse ja jõukuse evangeelium

Kas evangeelium on ka rikkuse evangeelium?
Rikkuse evangeelium (tuntud ka kui tervise ja jõukuse evangeelium) on religioosne usk mõnede kristlaste seas, kes peavad finantsilist õnnistust ja füüsilist heaolu alati Jumala tahteks nende jaoks ning usuvad, et usk, positiivne hoiak ja annetused religioossetel eesmärkidel suurendavad inimese materiaalset jõukust.” [Wikipedia autorid, “Prosperity theology”]. Kuigi enamik kristlasi ei usu sellist õpetust, võime uskuda sellele sarnast versiooni, mida ma nimetan “rikkuse evangeelium light” ehk “lihtsustatud versioon rikkuse evangeeliumist”.

“Rikkuse evangeelium light“ on mõte, et Jumal premeerib sind materiaalselt sinu usu või teenimise eest. Kipume selliseid pühakirja osasid lugema egotsentrilisest vaatenurgast:

“… Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust.” – Jeremija 29:11

Paljud haaravad kinni kirjakoha lootusrikkast toonist, kuid eiravad selle lubaduse konteksti. Me individualiseerime sõna “teie” ja loeme selle sisse tähenduse, et Jumalal on jõukas tulevik kõigile, kes Teda järgivad. Selles lauses “teie” viitab aga ühiskondlikult Iisraelile. Meie “läänelikud silmad” kipuvad pühakirju valesti lugema, kui need tegelikult viitavad inimrühmadele ja kohaldame neid indiviididele. [Richards, E. Randolph, ja Brandon J. O’Brien. Pühakirja vale lugemine “lääne silmadega”: kultuuriliste silmaklappide eemaldamine Piibli paremaks mõistmiseks. InterVarsity Press, 2012, lk 192-193, 199-200 – samuti on levinud ka Roomlastele 8:28 valesti lugemine].

Kuigi Jumalal oli kaastunne ja head plaanid oma rahva jaoks, olid need pikaajalised plaanid. Iisrael kannatas läbi surma, orjuse ja allutamise kahe järgneva põlvkonna jooksul pärast Jeremija 29:11 ennustust.

Jumal taastas lõpuks Iisraeli rahva Pärsia kuningate ja juhtide abil, nagu Esra ja Nehemja. Kas Jumal armastas hilisemaid põlvkondi rohkem kui varasemaid? Ma ei arva nii.

Võite arvata, nagu minagi, et kui Jumalal on oma rahvale hea plaan kollektiivselt, siis edasi mõeldes on tal hea plaan ka minu jaoks. Probleem seisneb selles, et meie arusaam heast plaanist hõlmab tavaliselt materiaalset jõukust ja ilmalikku edu. Jumala plaan meie elu jaoks võib, aga ei pruugi neid asju sisaldada. Ärge saage valesti aru, ma usun, et Jumal töötab meie eludes ja soovib anda meile “häid asju”. Siiski ei sea Ta meie individuaalset jõukust esikohale meie individuaalse vaimse kasvu või tema suuremate eesmärkide ees Maa peal.

Kui keegi õpetab teisiti ega jää meie Issanda Jeesuse Kristuse tervete sõnade ja jumalakartusele vastava õpetuse juurde, siis see on iseennast täis ega saa millestki aru, vaid on haige vaidlemisest ja sõnelemisest, millest tekib kadedust, riidu, teotust, kurje kahtlustusi, lõputuid hõõrumisi inimeste vahel, kes on mõistuse poolest rikutud ja ilma jäänud tõest, ning kes arvavad jumalakartuse olevat tuluallika. 1Timoteose 6:3-5

Jeesus ei luba oma järgijatele materiaalset jõukust ega ilmalikku edu. Kuna paljudel meist on sügaval psüühikas juurdunud “rikkuse evangeeliumi lihtsustatud versioon”, võime tunda, et Jumal on meie vastu või ei armasta meid, kui elus ei lähe kõik just nii, nagu me ootaksime. See võib moonutada meie suhet Jumalaga ja põhjustada meil valesti mõistmist, mida Jumal meie eludes teeb. Need valearusaamad võivad viia kibeduse ja suure vaimse kahjuni.

See mõtteviis imbub ka meie suhtumisse kirikus annetamisse. Olete võib-olla kuulnud öeldavat, et “Jumalale ei saa üle annetada”. See ütlus viitab sellele, et Jumal tasub teile kiiresti teie panuse eest ja annab teile veelgi rohkem. Kuigi Jumal premeerib meid, ei tohiks me oodata, et Jumal annaks meile materiaalset jõukust kohe tagasi. Kus oleks siis meie tasu taevas? Selline mõtteviis on ebaterve ja kaugel jumalakartusest.

“Rikkuse evangeelium lihtsustatud versioon” toidab vaevumärgatavalt suuremat ideed, et teie finantsiline hea käekäik on teie õigluse mõõdupuu. Mõte võib kõlada umbes nii: kui Jumal premeerib materiaalselt ustavust ja ohverdust, siis kui sul finantsiliselt hästi ei lähe järelikult oled eksinud Jumala vastu. Meil on vaja neid peenekoelisi uskumusi tagasi tõrjuda ning alati avatud meeltega suhtuda sellesse, mida Jumal meie eludes teeb.

Olen huvitatud antud teemal arutlema >