Douglas Jacoby

Aidates vaeseid ja abivajajaid

Abivajajate aitamine on kristlastel olulisel kohal, kuna see on tähtis teema piiblis. Siiski tihti on lihtsam annetada raha, kui ise nö “käised üles käärida”. Antud artikkel koputab heas mõttes meie südamele ja toob välja, mida piibel antud teemal räägib.

Kristlaste missioonist. Nagu kristlased on kutsutud kuulutama sõna – otsima ja päästma kadunuid – nii oleme kutsutud aitama ka vaeseid. Mõlemad on osa sellest, mida tähendab Kristuse järgimine. Mõned kristlased teavad seda ja tegelikult elavad oma elu vastavalt. Kuid liiga sageli dikteerib maailm meie prioriteedid; vaeste aitamine muutub teisejärguliseks. Võib-olla muutub see millekski selliseks, mida me nö “välja ostame”. See tähendab, et kuigi oleme valmis annetama küll raha, ei ole me isiklikult ja praktiliselt seotud vaeste aitamisega. Kui erinev see on Jeesusest. Ta suhtles regulaarselt inimestega kõigist ühiskonnakihtidest. Tegelikult otsis ta nad tihti ise üles!

Kuidas me kuulutame teistele evangeeliumi? Tihti läbi piibli tundide sarja. Huvitav on see, et väga harva leiab sellisest piibli tundide sarjast teema, mis käsitleks piibellikku lähenemist vaeste aitamisest. See on silmatorkav puudujääk. On raske näha, kuidas keegi saab väita olevat kristlane, samal ajal ignoreerides sadu piiblisalme, mis käsitlevad füüsiliste vajaduste rahuldamist, heldet olemist, omaenda materialismi vastu seismist ja abivajajate abistamist.

Meie missioon kristlastena on vähemalt kahetahuline: kuulutada head uudist ja aidata vaeseid. Matteuse 28. peatükk ei ole tähtsam kui Matteuse 25. Hea sõnum on rohkem kui lihtsalt valem sellest, kuidas päästetud saada.

    • Eelnevat arvesse võttes on loodud uus lisatund. Selle eesmärgid:
    • Toonitada piibellikku vajadust aidata vaeseid.
    • Vastanduda vabandustele, mis kipuvad meid eraldama abivajajatest.
    • Näidata, kuidas selline abistamine on osa sellest, mida tähendab Kristuse järgimine.

Mida piibel räägib vaeste abistamisest?

Psalm 82:3-4
Paljud Vana Testamendi kirjakohad kutsuvad Jumala rahvast üles kaastundele ja tegudele vaeste huvides. Vaata näiteks Jesaja 58. Jumala rahvast kutsutakse hoolima, sest Jumal hoolib (2. Moosese 34:6, Laul 113 jt). Laulus 82 kiidetakse õigete kaitset. Kas see on ainult Vana Testamendi õpetus?

2Korintlastele 8:9
Jumala hoolitsus ilmneb eelkõige Kristuse inimeseks saamisel. Ta ohverdas oma taevase positsiooni ja staatuse, luues nii kontakti vaestega. Jeesus oma elustiilis ulatus igasse ühiskonnakihti kuuluvate inimesteni. Temas ei olnud erapoolikut (Jaakobuse 2:1-13), ega peaks olema ka tema järgijate seas. See kirjakoha on Pauluse sõnumis korintlastele kesksel kohal, et hoolida vaestest – antud konkreetsel juhul Judeas asuvatest abivajavatest kristlastest. Seega vaeste eest hoolitsemine pole mitte ainult Vana Testamendi doktriin, vaid täiesti piibellik õpetus!

Luuka 10:29
Mõlemad testamendid õpetavad, et peaksime armastama kõigepealt Jumalat, teiseks armastama oma ligimest. Ja siiski võime “ligimese” määratleda enda jaoks uuesti ja uuesti, kuni me vaeste olukorda vaevu puudutame. Jeesus vaidlustas sellise mõtlemise tähendamissõnas: Halastaja samaarlasest. Nagu sageli Piiblis juhtub, ei saa nö “siseringist” vaadates aru. Tuleb vaadata väljast poolt. Sellepärast Jeesus tähendamissõnu palju kasutaski. Selles olukorras on ligimene vaenlane… Kas me peaksime head tegema meie vaenlastele? Seda õpetas Kristus. Tõde on, et pole õigustatud vabandusi. Igaüks on potentsiaalselt “ligimene”.

Jaakobuse 1:27
Kõik inimesed pole võrdselt abivajajad. Pühakirjas on kannatavatele inimestele eriline koht – neile, kes on kannatanud olulise kaotuse läbi. Sellised inimesed on orvud, lesed, võõramaalased ja rõhutud. Meie usk Kristlastena on Jumalale vastuvõetamatu, kui me ei jaga seda muret. Nagu Jeesus ütles: “Õndsad on halastajad.”

Galaatlastele 2:10
Apostel Paulus on tuntud võimsa evangeeliumi kuulutajana, viies head sõnumit sinna, kus seda varem polnud kuulutatud, ja rajades uskujate kogukondi. Ja ometi, nagu Jeesus, oli tal kirg muuta maailma: kuulutada evangeeliumi ja julgustada vaeseid. Kui ta kohtus Jeruusalemma juhtidega, oli nende mure sama, mis tema oma. Vaata, mida ta kirjutas Galaatlastele 2. peatükis, aastal 48 pKr.

Veel kirjakohti vaesuse ja materialismi kohta:

Laul 39 – Rikkuse tagaajamine on tühine püüdlus. Ära lase end maailma materialistlikul meelsusel petta.

Õpetussõnad 19:17 – Üks paljudest kirjakohast, märkides, et Issand õnnistab neid, kes mäletavad vaeseid.

Hesekiel 16:48-49 – Materialism tuimestab meie sotsiaalse südametunnistuse ja pimestab meid teiste ümber olevate vajaduste suhtes.

Matteuse 10:8b – Kuna me oleme saanud tasuta, peaksime ka vabalt andma.

Timoteosele 6:17-18 – Kuigi rikkaks olemine pole tingimata vale, peaksid need inimesed olema helded, mitte kitsid. Lõppude lõpuks ütles Jeesus, et rikka inimese jaoks on raske taevase kuningriiki saada (Matteuse 19:23). Et oleks tasakaal, oleme kõik kutsutud jagama seda, mis meil on, mitte ainult rikkad (Apostlite teod 2:44-45, 4:32). Esnesekesksus ja materialism ei ole ainult rikaste haigus. Ka vaesed on mõjutatud.

Heebrealastele 13:5 – Kui hoiame oma elu vaba raha armastusest, oleme palju tugevamas positsioonis, et olla vaimulikuks ja füüsiliseks õnnistuseks teistele.

Mõned valdkonnad, kus saame aidata:

    • Toita nälgivaid. Mõlemad testamendid piiblis kutsuvad meid märkama seda vajadust ja hoolitsema nende eest, isegi kui nälginud inimene on meie vaenlane!
    • Külasta vange. Heebrealastele 13 – eeldatavasti on siin mõeldud kristlasi, kes olid vanglas oma usu pärast, kuigi kaastunne kaasinimeste vastu ei piirdu kunagi vaid usklikega.
    • Lapsendamine. Umbes 150 miljonit last on valmis lapsendamiseks, ja ehk sama palju lapsi vajab lapsendamist, kuid pole süsteemis.
    • Julgusta eakaid. See vajadused suureb ainult, sedamööda, kuidas vananeva elanikkonna eluiga pikeneb.
    • Aita abifondide toetamisel ja mitte ainult rahaliselt.
    • Kutsu vaesed oma koju.
    • Paastu ja palveta abivajajate eest.
    • Lohuta lesknaisi.
    • Paku meditsiiniabi vaestele.
    • Ole pagulastele toeks.
    • Paku lastele asenduskodu.

Põletavad küsimused:

    • Kas arvad, et Jumal on rahul meiega, kui me aitame vaeseid distantsilt? Kui kaugele ulatub heategevuses raha annetamine võrreldes aktiivse osalemisega?
    • Kas nõustud väitega: “Inimesed ei hooli sellest, kui palju sa tead, enne kui nad teavad, kui palju sa hoolid”?
    • Millal sa viimati sõid vaese inimese kodus? Või kui viimati kutsusid puudust kannatava inimese oma koju?
    • Kas oled valmis uurima, mida Piibel selle olulise teema kohta ütleb? Veendu, et loed Luuka evangeeliumi ja Apostlite tegusid, kuna vaesus ja omand on nende raamatute üks peamisi teemasid. Vaata ka Õpetussõnu ja prohveti raamatuid.
    • Kas on mingeid elustiili muudatusi, mida pead sellest uuringust tulenevalt tegema?

 

Olen huvitatud antud teemal arutlema >

Antud artikkel on tõlgitud ja publitseeritud autori dr. Douglas Jacoby loal. Link artikli (ja podcasti) originaalile, mis on avaldatud International Bible Teaching Ministry lehel.

Info autori, dr. Douglas Jacoby kohta.

Artikkel on autoriõigusega kaitstud ja on mõeldud ainult isiklikuks kasutamiseks.

Vaata millistes heategevusprojektides meie koguduse liikmed regulaarselt kaasa löövad ja kutsuvad teisigi oma abikätt ulatama.

Veel huvitavat lugemist

Lisaks käesolevale loole võivad huvi pakkuda ka järgmised artiklid.

Palve ja Jumala usaldamine

Palve ja Jumala usaldamine

VIDEO. Mida teha, kui me tunneme, et palve ei saa vastuseid? Kas me lõpetame palvetamise? Luuka evangeeliumi 18:1-8 räägib Jeesus tähendamissõna püsiva palve mõjust. Kui me ei tea, kuidas palve toimib, siis me arvame, et see ei toimi.

loe edasi

Oled huvitatud arutlema?

Kui antud teema tekitas küsimusi või soov mõtteid vahetada, siis ole hea ja anna sellest juures oleva vormi kaudu ühendust ja me teavitame sind järgmisest kokkusaamisest, kus arutame just antud teemal.

Privaatsuspoliitikaga nõustumine (tutvu tingimustega)