Evolutsioon, teadus ja usk: Lühivastuseid küsimustele

1. väide

1Moosese raamatus kirjeldatakse 6-päevast loomislugu, mis toimus 6000 aastat tagasi – see on esitatud lootusetult segase ja ebatõesena.

Vastus: Piibel ei ütle, kui vana on maailm, ega seo meid üheainsa loomise kirjeldusega. 6000 aasta mõte on vaid tõlgendus – vale tõlgendus – mis on surutud piiblikule materjalile peale. Lisaks esitab Piibel loomist erinevalt mitmete piltide kaudu (nt 1Ms 1:1-2:4a; 1Ms 2:4b-22; Laulud 89:9-11; Õpetussõnad 8:22-31). 1Moosese raamat kasutab sabati raamistikku. Mõte on Jumala ette hoolitsevat iseloomu näidata: Ta lõi erinevad keskkonnad, päevadel 1, 2 ja 3, loomadele, kes neid asustaksid vastavalt päevadel 4, 5 ja 6. Inimesed on kroonitud loodu ja siis tuleb hingamispäev. Selline kujutlus, mis lükkab tagasi kaasaegsete rahvaste loomismüüdid, kirjutati Jumala rahva ustavuse säilitamiseks – eriti kui nad olid vangis Babülonis. 1Moosese raamat räägib meile Jumalast. Ta teeb seda viisil, mis on arusaadav selle aja inimestele, millal see kirjutati. (Sellepärast kasutatakse termineid nagu kindel kuppel – “taevalaotus” – üle lameda ja ringikujulise maa, päike ja tähed ümber maa, taevased veed, jne.)

Nagu esimese klassi õpetaja lihtsustab ja kohandab oma tundi nii, et 6-aastased seda mõistaksid, nii rääkis Jumal inimestele terminites, mida nad võisid mõista. Nii nagu Jeesuse inkarnatsioon, kus Jumal tuleb nö meie tasandile. Nagu lihaksaanud Sõna, sihib ka kirjalik sõna rohkem mõistetavust, kui tehnilist teadmist. Avaldused, mida võiks vaadelda teaduslikena, on tavaliselt juhuslikud. Piibel ei esita teaduslikke väiteid – kuid palju teoloogilisi.

2. väide

Lõputud ajastud tähtede, planeetide ja elu loomiseks – ja miljonid juba väljasurnud liigid! Miks selline raiskamine?

Vastus: Jumal ilmselt ei kiirusta. Raskeimate elementide moodustumine tähtede tuumades võtab miljardeid aastaid aega. Maa peal on elul pikk ajalugu, nii taimede kui ka loomastiku seas. Kui mõelda näiteks iidsete metsade peale: suur osa puitmaterjalist mattus hiljem maa alla ja oli intensiivse geoloogilise surve all, muundudes fossiilkütusteks. (Hea meie jaoks!) Mitte midagi ei lähe raisku. Kui me vaatleme loodust või inimmaailma, märkame, et Jumala normaalne töötamisviis on protsesside kaudu. Võtame näiteks raseduse, liustikumassiivi ja iseloomu kujunemise. Kõik need vajavad aega – palju aega!

3. väide

Mulle on öeldud, et ma ei saa aktsepteerida Suure Paugu teooriat ja evolutsiooniteooriat ning olla samal ajal ka kristlane. Kui kristlased püüavad mulle seda tõestada, siis nad saavad teadusest valesti aru. Ma ei ole kindel, et ma tahaksin uskuda Jumalasse, kes tundub olevat ratsionaalse mõtlemise vastane.

Vastus: Sulle on esitatud vale valik. 1600 aastat tagasi oli üks väga tark kristlane häiritud, kui tema kaasusklikud rääkisid oma ignorantsuses. Augustinus kirjutas: “Tavaliselt teab kristlane midagi loodusest. On häbiväärne ja ohtlik mitte usklikul inimesel kuulda võtta kristlast, kes kes Pühakirja abiga räägib looduse ja teaduse vallas mõttetusi. Oht ei seisne niivõrd selles, et kristlasest üksikisikut naeruvääristatakse, vaid pigem selles, et kristlusest väljaspool seisjad arvavad, et need on Piibli autorite tõekspidamised. Kui nad leiavad, et kristlane eksib valdkonnas, mida kõrvalseisjad ise hästi tunnevad ning kuulevad kristlase rumalaid argumente, siis kuidas nad saavad usuda sellise kristlase poolt räägitud märkimisväärselt olulisemaid Piibli õpetusi?” Seega ütleksin, kuula oma kristlikke sõpru, kui nad seletavad evangeeliumi, kuid filtreeri välja kõrvalised kommentaarid, kui jõutakse teemadest kõrvale.

4. väide

Kui kristlus on tõene, siis miks on teadus vastuolus Piibliga?

Vastus: Teadus ei ole vastuolus pühakirjaga. (Võib küll öelda, et mõned teadlased võivad olla vastuolus mõnede jutlustajate uskumustega.) Enamik teadlasi ei tunne pühakirja ega ole teoloogiat õppinud. Ja enamus jutlustajaid pole professionaalsed teadlased. Seega võivad need kaks rühma üksteisest lihtsalt mööda rääkida, eriti kui poliitika mängu tuleb. Olen kohanud kaht erandit sellele mustrile, kes on maailmatasemel akadeemikud. Üks neist on John Polkinghorne (teoreetiline füüsik ja teoloog). Teine on mu sõber Denis Lamoureux, kellel on kolm doktorikraadi, sealhulgas üks bioloogias ja üks teoloogias. Need mehed ei näe vastuolu pühakirja ja teaduse vahel – kui pühakirja loetakse õigesti ja teadus ei lähe filosoofia ega usu pärusmaale.

Järeldus

Teadus võimaldab meil imetleda meie Jumala loovust, võimu, tarkust ja hoolt. Paljud kirjakohad suunavad meid nö Jumala “tegude raamatu” poole (nagu Laulud 8, 19, 104, 111; Roomlastele 1; ja teised). Seega teadus mitte ainult ei lihtsusta elu elamist; see heas mõttes sunnib meid alandlikkusele ja innustab esitama suuri eksistentsiaalseid küsimusi, nagu: Mis on elu mõte? Kes ma olen? Kuidas peaksin teistega suhtlema? jne. Ent teadus on neutraalne usulise veendumuse suhtes; sa ei saa teaduse abil Jumalat tõestada. Kuigi mõned teadlased võivad ebaõiglaselt välistada üleloomulikke nähtusi, ei saa teadus seda tegelikult teha. See saab mõõta ainult loodusmaailma, mitte üleloomulikku maailma. Austria füüsiku ja Nobeli auhinna laureaadi Erwin Schrödingeri sõnades: “[Teadus] seob kogu meie kogemuse hiilgavalt järjepidevaks korralduseks, kuid ta vaikib kõigi nende kohta, mis on meie südamele tõeliselt lähedal… ta ei tea midagi ilusast ega inetust, heast ega halvast, Jumalast ega igavikust.”

Olen huvitatud antud teemal arutlema >