Kas Jumal on ära?

On hetki, mil Jumal tundub väga lähedal. Võib-olla keset loodust, palves, kirikus või mõnel raskel eluperioodil, kus tunneme erilist vajadust Tema abi järele.

Aga on ka teistsuguseid aegu.

Päevad mööduvad kiiresti. Kohustused täidavad kalendri. Mõtted on tööl, perel, tervisel või tulevikuplaanidel. Ja ühel hetkel märkame, et midagi oleks justkui puudu. Mitte tingimata midagi nähtavat, vaid midagi sügavamat.

Tekib küsimus: kus on Jumal?

Ja võib-olla veel olulisem küsimus: kas Ta on tõesti ära?

Inimese südames on igatsus millegi suurema järele

Ükskõik kui edukaks, hõivatuks või iseseisvaks inimene saab, jääb tema sisse sageli igatsus millegi enama järele. Soov leida tähendust, rahu, kuuluvust ja armastust, mis ei sõltu ainult muutuvatest asjaoludest.

Piibel ütleb:

„Kõik on ta omal ajal hästi teinud; ta on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni.”
– Koguja 3:11

See on huvitav mõte. Meie südames on justkui kaasasündinud tunnetus, et elu peab olema midagi enamat kui ainult igapäevaste ülesannete täitmine. See ei tähenda, et kõik inimesed mõistavad seda ühtemoodi, kuid paljud tunnevad seda vaikset igatsust.

Võib-olla ongi lähedus Jumalaga vastus sellele sügavamale vajadusele.

 

Jumal ei ole kaugel

Kui inimesed räägivad oma usuteekonnast, siis üks sagedasemaid kirjeldusi on: „Ma tundsin, et Jumal on kaugel.”
Huvitaval kombel räägib Piibel sageli vastupidist.

Paulus ütleb:

„…et nad otsiksid Jumalat, kas nad ehk saaksid teda käega katsuda ja leida, kuigi tema küll ei ole kaugel ühestki meist…”
– Apostlite teod 17:27

See tähendab, et Jumala kaugus ei ole tavaliselt geograafiline ega vaimulik probleem. Pigem on küsimus selles, millele meie tähelepanu on suunatud.

Nagu päike pilvise ilmaga ei lakka olemast, ei kao ka Jumal siis, kui me Teda ei taju. Tema kohalolu ei sõltu meie tunnetest.

 

Miks me siis ei astu lähemale?

Kui Jumal on lähedal, siis miks me sageli ei otsi Teda? Põhjuseid on ilmselt palju. Vahel arvame, et meil pole aega. Vahel tunneme, et peaksime enne oma elu korda saama. Vahel kardame, mida võime avastada, kui päriselt peatume.

Ja mõnikord oleme lihtsalt harjunud elama nii suure kiirusega, et meil pole ruumi märgata seda, mis on kõige olulisem.

Lähedus Jumalaga sünnib samamoodi nagu lähedus inimesega. Suhe vajab aega, tähelepanu ja kohalolu. Keegi ei saa luua sügavat sõprust ainult möödaminnes.

 

Jumal teeb esimese sammu

Kõige julgustavam tõde Piiblis on see, et Jumal ei oota passiivselt, kuni inimene Tema üles leiab.
Ta ise otsib inimest.

Jeesus kirjeldab Jumalat karjasena, kes läheb kadunud lammast otsima. See räägib Jumala südamest. Ta ei armasta meid kaugelt. Ta tuleb lähedale.

Jaakobus kirjutab:

„Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi.”
– Jaakobuse 4:8

See ei ole kohustus. See on kutse.
Sageli piisab ühest väikesest sammust.

Ühest ausast palvest.
Ühest hetkest vaikuses.
Ühest küsimusest, mille me julgeme Jumalale esitada.

 

Lähedus ei ole tunne, vaid suhe

Paljud inimesed otsivad erilist tunnet või kogemust. Ja vahel Jumal annab neid hetki. Aga tõeline lähedus ei põhine tunnetel.

Mõtle heale sõbrale. Te ei pea iga päev kogema midagi erakordset, et teada, et olete lähedased.
Samamoodi on Jumalaga. Vahel tunneme Tema ligiolu väga selgelt. Vahel mitte. Aga suhe ei kao sellepärast.

Psalmist kirjutab:

„Issand on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad, kõigile, kes teda tões appi hüüavad.”
– Psalm 145:18

Mitte ainult neile, kes tunnevad midagi erilist. Mitte ainult neile, kelle usk on tugev. Kõigile, kes pöörduvad Tema poole.

Võib-olla on Ta lähemal, kui arvad

Me sageli ootame, et Jumal kõneleks suurte sündmuste kaudu. Aga enamasti kohtame Teda argipäevas.

Vaikses hommikus.
Palves, mis koosneb vaid mõnest lausest.
Piiblisalmi lugedes.

Vestluses sõbraga.
Hetkes, kus tunneme ootamatut rahu.
Jumal ei ole alati seal, kus on kõige rohkem müra.
Sageli on Ta seal, kus me lõpuks peatume ja kuulama hakkame.

Alusta ühest sammust

Lähedus Jumalaga ei sünni üleöö.
Nagu iga suhe, kasvab see sammhaaval.

Võib-olla ei ole täna vaja kõiki vastuseid.
Võib-olla piisab ühest lihtsast palvest:

“Jumal, kui Sa oled siin, aita mul Sind märgata.”
Sest tõde võib olla palju lihtsam, kui me arvame.

Jumal ei ole kaugel.
Ta ei ole kunagi olnud.

Vahel vajab muutust mitte Tema kaugus, vaid meie tähelepanu.
Ja esimene samm lähemale võib olla palju väiksem, kui oled seni arvanud.