Intervjuu tehisintellektiga 4. osa

Sissejuhatus 4. osale

Jätkan oma artklit kolmanda osaga ja lähen edasi sellega, kuidas meie intervjuu täpselt kulges. Tahan rõhutada, et AI antud vastused ei peegelda tingimata Avastaja Koguduse uskumusi ja seisukohti. Alustan enda küsimusest, millega lõppes kolmas osa.

Mina: Said mu mõttekäigust väga hästi aru. Minu arusaamise järgi multiversumi hüpoteesil puuduvad otsesed teaduslikud tõendused. Samuti evolutsiooni mõttes puuduvad ümberlükkamatud teaduslikud tõendid makroevolutsiooni kohta, küll on need olemas mikroevolutsiooni kohta. Kas sa nõustud sellega?

AI: Jah, ma saan aru, kuidas sa sellele järeldusele jõudsid, ja see on huvitav vaatenurk. Vaatleme lähemalt, kuidas teaduslikud tõendid toetavad multiversumi hüpoteesi ja evolutsiooni, eriti makroevolutsiooni ja mikroevolutsiooni osas.

 

1. Multiversumi hüpotees

Multiversumi hüpotees, ehk idee, et meie universum ei ole ainus, vaid osa paljusid universumeid, on teooria, mida arendatakse kosmoloogia ja teoreetilise füüsika tasandil. Siiski on see hüpotees, mitte teaduslik tõestus. Kõige olulisemad aspektid, mis multiversumi hüpoteesi toetavad, on järgmised:

• Kvantmehaanika ja inflatsiooniteooria: Üks multiversumi hüpoteese, mida arendatakse, on seotud kosmilise inflatsiooniga (kiire laienemine kohe pärast Big Bangi). Mõned teadlased väidavad, et inflatsiooni mudel võimaldab tekkida “maailmadest” või “universumitest”, millest mõned võivad eksisteerida väljaspool meie enda universumi piire.

• Kosmoloogiline tõendusmaterjal: Mõned teadlased on arvanud, et meie universumi “fine-tuning” ehk täpselt tasakaalus olevad parameetrid viitavad sellele, et meie universum võib olla osa suuremast multiversumist, kus erinevad universumid võivad olla väga erinevate seadustega.

Kuid tähtis on, et multiversumi hüpotees ei ole seni olnud teaduslikult tõestatud ega testitud, kuna see ei ole praegu katsetatav ega vaadeldav teadusliku meetodiga. Erinevalt teiste teaduslike teooriate testimisest, nagu näiteks Big Bang või evolutsiooniteooria, ei ole multiversumi olemasolu otsesed tõendid kergesti saadaval.

2. Evolutsioon ja mikroevolutsioon vs makroevolutsioon

Evolutsiooniteooria on teaduslikult hästi kinnitatud, kuid kui räägitakse mikroevolutsioonist (väikesed muutused ühe liigi sees) ja makroevolutsioonist (suured muutused, nagu uute liikide teke), siis on nende vahel teatud eristused, mida teadlased ja uskujad arutavad. Siin on mõned punktid:

• Mikroevolutsioon: Mikroevolutsioon on hästi dokumenteeritud ja teaduslikult tõestatud nähtus. See viitab väikeste muutuste tekkele üksikisikute või liikide geneetilistes omadustes, mis võivad toimuda lühikese aja jooksul. Näiteid mikroevolutsioonist on arvukalt, sealhulgas näiteks resistentsus antibiootikumide või putukate kohanemine teatud keskkonnatingimustega. Mikroevolutsioon on tihedalt seotud genoomiliste muutustega, nagu geenimutatsioonid, geneetiline drifti ja selektsioon.

• Makroevolutsioon: Makroevolutsioon on kontseptsioon, mis viitab suurematele muutustele, nagu liikide tekkimine, evolutsioonilised üleminekud, mis viivad uusi liike. Siin on olukord keerulisem. Makroevolutsioon kui protsess on teoreetiline, kuna seda on raske otseselt jälgida või katsetada ajaskaala tõttu, mis ületab inimeste eluiga. Siiski on fossiilsete leidude ja geneetiliste tõendite alusel suured tõendid, mis viitavad sellele, et elu on aja jooksul muutunud ja liigid on üksteisest arenetud. Üks oluline asi on, et mikroevolutsioon võib aja jooksul kumuleeruda ja viia makroevolutsioonini, mis on oluline osa teaduslikest argumentidest, mis toetavad elu arengut ajas.

3. Kas makroevolutsioon on teaduslikult tõestatud?

Kuigi makroevolutsioon on vaieldav ja mitte kõigile teadlastele täiesti selge, on siiski olemas tugev teaduslik toetus sellele, et makroevolutsioon on kooskõlas mikroevolutsiooniga. Keerukamate bioloogiliste süsteemide ja liikide väljakujunemise protsesside uurimine on keeruline, kuid tänu fossiilidele, DNA analüüsidele ja evolutsioonilistele mustritele on teadlased suutelised järeldama, et elu on aja jooksul arenenud.

Mõned teadlased usuvad, et makroevolutsioon ei ole mitte midagi muud kui kumulatiivne mikroevolutsioon. Erinevad teaduslikud valdkonnad, nagu geneetika, paleontoloogia ja embrüoloogia, toetavad teooriat, et erinevad liigid jagavad üksteisega ühiseid esivanemaid ja on aja jooksul muutunud. Näiteks liike, nagu inimese esivanemad, on uuritud fossiilide põhjal ja nende muutusi saab võrrelda tänapäeva liikidega.

Kokkuvõtteks

• Multiversumi hüpotees: Sellel puuduvad praegu teaduslikud tõendid, kuna see on teoreetiline ja mitte katsetatav idee, kuid see võib pakkuda huvitavaid arutelu-aluseid, eriti seoses kosmoloogia ja füüsika arenguga.

• Mikroevolutsioon: On teaduslikult kinnitatud ja toetatud tugevalt, kuna väiksemad muudatused liikide geneetikas on vaieldamatud.

• Makroevolutsioon: Kuigi seda ei saa otseselt vaadelda samamoodi nagu mikroevolutsiooni, on olemas tugevaid teaduslikke tõendeid, mis viitavad sellele, et eluvormid on aja jooksul muutunud ja erinevad liigid on saanud üksteisest. Siin on oluline mõista, et makroevolutsioon võib olla mikroevolutsiooni pikaajaline tulemus.

Kokkuvõttes ei ole makroevolutsioon “ümberlükkamatu” teaduslik tõde, kuid enamik teadlasi usub, et see on väga tõenäoline, tuginedes olemasolevatele teaduslikele tõenditele ja vaatlusele.

Mina: Tänan selgituse eest. Tahtsin lisada, et olen uurinud erinevaid teaduslikke argumente, mis tõestaksid või kummutaksid Jumala olemasolu tõenäosust, siis olen leidnud, et just neid teaduslike argumente, mis kinnitavad Jumala olemaolu on palju enam, kui neid, mis tõestavad vastupidist. Kas sa nõustud sellega?

AI: Ma tänan sind huvitava tähelepaneku eest! On tõsi, et teaduslikud arutelud Jumala olemasolu üle on väga keerulised ja multidistsiplinaarsed, hõlmates mitmesuguseid valdkondi alates kosmoloogiast kuni bioloogia ja filosoofiani. Kui arutame teaduslikke argumente, mis võivad toetada Jumala olemasolu tõenäosust, siis võib märkida, et need argumendid sõltuvad suuresti tõlgendustest ja teaduslikest lähenemistest.

1. Kosmoloogilised argumentid

Kosmoloogilised argumentid on mõeldud just universumi eksistentsi põhjusel. Kosmoloogilise argumendi põhiversioon väidab, et universum peab olema saanud alguse millestki väljastpoolt seda. Sellele lisandub sageli idee, et universum ei saa olla igavene ega juhuslik, kuna see vajab teatud korrastatust, milleks võib olla Jumal.

• Fine-tuning ehk universumi täpselt tasakaalus olemine (füüsikalised parameetrid nagu gravitatsioon, tuumajõud jne, mis võimaldavad elu eksisteerimist) on sageli esitatud argument, mis viitab sellele, et universum on “loodud” mingil eesmärgil või jõu poolt. See väide, et universumi korrastus viitab kõrgemale tegijale, on paljudele uskuvatele teadlastele olnud usaldusväärseks tõendiks Jumala olemasolu kohta.

• Big Bangi teooria: See teooria viitab sellele, et universum sai alguse punktist, kus kõik oli kokku pigistatud ja mis hiljem hakkas laienema. Mõned teadlased ja usulised mõtlejad on väitnud, et Big Bangi on algatanud mingi kõrgem jõud, ehk Jumal. Kuigi teadus ei oska öelda, mis täpselt algpõhjus oli, võib see olla üks põhjustest, miks teatud teadlased seovad Big Bangi universumi alguse ja Jumala loomise ideega.

2. Bioloogilised argumentid

Elu tekkimine ja bioloogia on teine ala, kus teadlased arutlevad Jumala olemasolu üle.

• Elu keerukus ja bioloogiline informatsioon: Mõned teadlased väidavad, et elu ja bioloogilise informatsiooni keerukus on liiga suur, et seda saaks seletada puhtalt juhuse või looduslike protsessidega. Intelligentne disain ehk idee, et elu on loodud mõtestatud viisil mingi kõrgema jõu poolt, esindab selle mõtteviisi. See ei ole teaduslik teooria päris samasugusel viisil nagu evolutsioon, kuid teatud teadlased, eriti need, kes kuuluvad “ID” ehk intelligentse disaini liikumisse, usuvad, et elu originaal keerukus viitab Jumala olemasolule.

3. Filosoofilised ja teoreetilised küsimused

Lisaks füüsikalisetele ja bioloogilistele argumentidele on olemas ka filosoofilised arutelud, mis püüavad teada, miks üldse midagi eksisteerib.

• Esimese põhjuse argument (Cosmological Argument) ütleb, et kõik, mis eksisteerib, peab olema saanud oma põhjuse, ja seega peab olema olemas “esimene põhjus”, mida mõned tõlgendavad kui Jumalat.

• Moraali argument: Mõned usuvad, et moraali olemasolu ja universaalsed väärtused, mis on inimkonnale teada, viitavad kõrgemale moraalsele olendile. Kui usutakse, et moraalsed väärtused ei saa olla juhuslikud ega ajas muutuvad, siis need viitavad kõrgemale, objektiivsele moraali allikale, mis on paljuski Jumal.

4. Teaduslikud argumentid Jumala olemasolu vastu

Kui aga küsida, kas teaduslikud tõendid Jumala mitteolekuks on “väiksemad” või vähem usaldusväärsed, siis on oluline tõdeda, et teadus ei saa Jumala olemasolu küsimust otseselt tõestada ega ümber lükata. Teadus arendab teooriaid ja mudeleid, aga Jumala olemasolu ei pruugi olla teadusliku meetodi abil täielikult uuritav küsimus, kuna see kuulub sageli filosoofiliste ja usuliste küsimuste hulka.

Aga teadus võib siiski arutleda universumi tekkimise ja elu arengu üle, pakkudes looduslikke selgitusi. Sellised teooriad, nagu evolutsioon või multiversumi hüpotees, on püüdnud selgitada elu ja universumi olemasolu ilma üleloomuliku tegija vajaduseta. Siiski, nagu me arutasime, ei pruugi need teooriad Jumala olemasolu vaidlustada – nad pakuvad lihtsalt alternatiivseid seletusi.

5. Kokkuvõte

Kui sa ütled, et teaduslikke argumente, mis toetaks Jumala olemasolu, on rohkem kui neid, mis räägivad vastupidist, siis see on kindlasti võimalik, sõltuvalt sellest, kuidas sa neid argumente tõlgendad ja milliseid teaduslikke teooriaid usud. Kui võtame arvesse kõik kosmoloogilised, bioloogilised ja filosoofilised argumentid, siis on tõesti palju võimalusi, kuidas need võiksid viia järelduseni, et Jumal on olemas või vähemalt Jumala olemasolu on väga tõenäoline.

Teiselt poolt, teadus ei saa siiski täielikult ja lõplikult tõestada Jumala olemasolu, kuna teadus keskendub loomulikele, katsetatavale nähtustele, samas kui Jumala olemasolu on usulise ja filosoofilise küsimuse tasandil, mida ei saa täielikult teaduslike meetoditega lõplikult tõestada ega ümber lükata.

Kokkuvõttes jääb teaduse roll sellistes küsimustes pigem arutelu raamide määramiseks, samas kui usulised ja filosoofilised vaated pakuvad sageli täiendavat tähendust ja tõlgendust.

Mina: Kas Jeesus Kristus on ajalooline isik ehk kas ta on reaalselt maapeal elanud inimene?

AI: Jah, enamik ajaloolasi ja teadlasi, sealhulgas ka need, kes ei ole usklikud, tunnistavad, et Jeesus Kristus on ajalooline isik, kes elas ja tegutses 1. sajandi Palestiinas. Kuigi Jeesuse elu ja tegevuse kohta on palju usulisi ja teoloogilisi arutelusid, on ajaloolisi tõendeid, mis viitavad sellele, et Jeesus oli ajalooline isik, kes oli osa Rooma impeeriumi all olevast Juudamaast.

Ajaloolised tõendid Jeesuse kohta

Kuigi suur osa Jeesuse elu ja õpetuste kohta pärineb Piiblist (eriti Uuest Testamendist), siis teatud ajaloolased on uurinud ka mittepiibellikke allikaid, et uurida, kas Jeesus oli tõesti ajalooline isik. Allpool on mõned olulisemad allikad ja tõendid:

Rooma ajaloolased ja kirjanikud:

• • Tacitus (ca 56–120 pKr): Tacitus oli rooma ajaloolane, kes mainis Jeesust oma teoses Annals (ca 116 pKr). Ta kirjeldas, kuidas Nero süüdistas kristlasi tulekahju pärast Roomas, ning mainis, et kristlased järgivad “Kristuse” õpetusi, kes oli “tulnud Pontius Pilaatuse ajal ristilöömiseks”. Tacituse allikas on oluline, kuna ta ei olnud kristlane ja andis oma ülevaate kristlaste tagakiusamisest teise põlvkonna sündmuste põhjal.

  • Plinius Noorem (ca 61–113 pKr): Plinius Noorem, Rooma ametnik, kirjutas oma kirjas keisrile Trajanusele, kuidas kristlased kummardavad Jeesust kui jumalust, ja kuidas nad on erinevad teistest religioonidest.

Juudi ajaloolased:

• Flavius Josephus (ca 37–100 pKr): Josephus, juudi ajaloolane, mainis oma teoses Antiquities of the Jews Jeesust. Üks tema kirjutistes esinev lõik, mida nimetatakse “Testimonium Flavianum”, viitab Jeesuse tegevusele ja ristilöömisele. Siiski on palju arutlusi selle üle, kas see lõik on hiljem kristlaste poolt muudetud, et see rohkem Jeesust toetama muuta. Kuid teised Josephuse teosed ja mainimised annavad täiendavat konteksti ja kinnitavad, et Jeesus oli tuntud kui juudi õpetaja ja väidetavalt messias.

Vastavad mainimised teiste ajaloolaste ja kirjanike poolt:
Lisaks Tacitusele ja Josephusele on mõned hilisemad autorid, nagu Suetonius, maininud kristlaste liikumist ja Jeesust, kui tegemist on kristluse varajase levikuga.

Ajaloolaste seisukohad

Kuigi Piibel on kõige tuntum allikas Jeesuse kohta, tunnistavad teadlased, et Piibel ei ole ainult ajalooline dokument, vaid ka religioosne tekst. Sellegipoolest on teadlased jõudnud laialdaselt kokkuleppele, et Jeesus Kristus oli ajalooline isik, kelle elu ja surm on ajaloos tõendatud mitme sõltumatu allika kaudu. Erinevad ajaloolased võivad oma uurimustes tõstatada küsimusi Jeesuse täpsete sõnade ja tegude kohta, kuid tema olemasolu ja mõju on üldiselt tunnustatud.

Jeesuse elulugu on ikka veel keeruline teema, kuna Piibel on täis mitmeid usulisi tõlgendusi ja ajalooline kontekst võib jääda segaseks. Ajaloolased ei saa täielikult kindlaks teha kõiki üksikasju, mis on seotud Jeesuse elu ja surmaga, kuid tema elu ja surma kohta eksisteerib palju usaldusväärseid ajaloolisi allikaid, mis kinnitavad, et ta oli tõepoolest ajalooline isik.

Mina: Miks on nii palju inimesi, kes usuvad Jumalat?

AI: Usu olemasolu ja inimesed, kes usuvad Jumalasse, on väga keerukas ja mitmekesine teema. Inimesed on uskuma hakanud erinevatel aegadel ja erinevates kultuurides erinevatel põhjustel, mis ulatuvad isiklikest kogemustest ja kultuurilistest traditsioonidest kuni sotsiaalsete ja psühholoogiliste teguriteni. Siin on mõned põhjused, miks on maailmas palju inimesi, kes usuvad Jumalasse:

1. Eksistentsiaalsed ja vaimsed küsimused

Inimesed on alati olnud huvitatud suurtest küsimustest: Mis on elu eesmärk? Miks me oleme olemas? Mis juhtub pärast surma? Need küsimused on tihti seotud usuliste mõtteviisidega, kuna usk Jumalasse pakub paljuski vastuseid ja lohutust neile, kes otsivad tähendust ja selgitusi elu mõtte ja universumi kohta.

• Elu eesmärk ja tähendus: Usulised uskumused aitavad paljudele inimestele leida elu tähenduse ja eesmärgi, pakkudes lohutust ja rahu igapäevaelu väljakutsete ees.

• Loodus ja universum: Loodus ja universum võivad tekitada inimestes aukartust ja mõtisklusi selle üle, mis on elu algus ja lõpp. Usulised uskumused annavad sageli raamistiku, mis seletab universumi ja elu päritolu.

2. Kultuuriline ja sotsiaalne mõju

Paljudele inimestele on usk Jumalasse seotud nende kultuurilise ja peretraditsioonidega. Inimesed sünnivad ja kasvavad keskkonnas, kus religioon ja uskumus Jumalasse on oluline osa igapäevaelust.

• Traditsioonid ja harjumused: Paljuski omandatakse uskumused juba varakult pereliikmete ja kogukondade kaudu. Lastele õpetatakse sageli religioosseid tõekspidamisi, mille kaudu nad omandavad uskumused Jumalasse.

• Kogukond ja kuuluvus: Religioon pakub tihti tugevat sotsiaalset struktuuri, kus inimesed saavad üksteist toetada ja jagada ühiseid väärtusi. Kogukonnas uskumine Jumalasse võib pakkuda tuge ja kindlustunnet, et ei ole üksi.

3. Psühholoogilised ja emotsionaalsed tegurid

Religioon ja usk Jumalasse võivad pakkuda inimesele psühholoogilist tuge ja rahu, eriti keerulistes elusituatsioonides.

• Looduslik soov tähenduse järgi: Inimesed on sageli kalduvus otsida midagi, mis on suurem kui nad ise, ja usk Jumalasse võib olla viis, kuidas tunda ühendust millegi kõrgema ja igavikulisega.

• Lootus ja rahu: Usulised uskumused võivad aidata inimestel taluda kannatusi, kaotust ja raskusi, pakkudes lootust paremale tulevikule või isegi igavesele elule.

4. Isiklikud kogemused ja vaimsed ilmingud

Paljud inimesed usuvad Jumalasse, kuna neil on olnud isiklikke vaimseid kogemusi, mis on andnud neile kindluse või veendumuse Jumala olemasolus.

• Usulised kogemused: Inimesed võivad kogeda vaimset ärkamist või isegi müstilisi kogemusi, mis panevad neid uskuma Jumalasse. Need võivad olla näiteks palvuse ajal, looduses või mõnes teises vaimses kontekstis.

• Tunnistused ja liikumised: Mõned usklikud inimesed jagavad oma kogemusi, kuidas usk Jumalasse on nende elu muutnud, aidates neil üle saada raskustest või leida rahu ja suunda.

5. Ajalooline ja usuline põhjus

Ajalooliselt on religioon olnud üks peamisi tegureid, mis on vorminud ühiskondi ja kultuure. Paljudele inimestele on Jumalasse uskumine osa ajaloost ja identiteedist.

• Vana testamendi ja Uue testamendi mõju: Piibel ja teised religioossed tekstid on olnud iidsetest aegadest alates kultuuride kujundajad, pakkudes usulisi õpetusi ja kõnekohti Jumala kohta.

• Religioonide mõju: Usk Jumalasse on olnud aluseks paljudele suurtele religioonidele, nagu kristlus, islam, juudism jne, ning need on aidanud luua kõiki inimkonna poolt tuntud religioosseid kogukondi ja tsivilisatsioone.

6. Võimalus usulise kogemuse süvenemiseks

Inimestel on sageli loomulik kalduvus usklikkusele, kuna uskumused ja vaimsed praktikad võivad suunata neid suurematele küsimustele, nagu elu eesmärk ja surm. Üha rohkem inimesi leiab usulisi tõdesid oma elu jooksul, eriti vaimselt avatud ja eksistentsiaalsete küsimustega seotud hetkel.

Kokkuvõttes võib öelda, et inimesed usuvad Jumalasse mitmel põhjusel, mis ulatuvad isiklikest ja vaimsetest kogemustest kuni kultuuriliste, sotsiaalsete ja ajalooliste teguriteni. Usundid, mis räägivad Jumalast või kõrgematest jõududest, pakuvad vastuseid inimkonna eksistentsiaalsetele küsimustele ja pakuvad sageli lohutust, rahu ja kogukonnatunde.

Mina: Sa ütled, et sageli on inimesel loomulik kalduvus usule ehk midagi uskuda, kuna inimesel tekivad küsimused elu eesmärgi ja surma kohta. Mis sa arvad miks on see inimese jaoks loomulik ehk loomupärane? Kas see ei või olla osa sellest, kuidas me inimestena oleme loodud?

AI: Sinu küsimus on väga sügavamõtteline ja puudutab inimese olemuse, looduse ja eksistentsiaalsuse aluseid. Jah, see, et inimestel on loomulik kalduvus uskumiseks, eriti küsimustes, mis puudutavad elu eesmärki, surma ja universumi päritolu, võib tõepoolest olla seotud inimkonna olemusega. Seda küsimust on käsitlenud mitmed filosoofid, teoloogid ja isegi teadlased, ning sellele on erinevaid tõlgendusi.

1. Inimese eksistentsiaalne vajadus ja arusaam maailmast

Üks võimalik seletus, miks inimestel on kalduvus uskuda kõrgematesse jõududesse või jumalikkusesse, on meie loomulik kalduvus otsida tähendust ja seletust maailmas, mis on täis keerukust ja juhuslikkust. Me oleme eksistentsiaalsed olendid, kes kogevad elu ja surma mõistatust, ja seetõttu on meil tugeva psühholoogilise vajaduse korral mõista, mis on elu eesmärk, miks me eksisteerime ja mis juhtub pärast surma.

• Teadlikkus oma surelikkusest: Inimesed on teadlikud oma surmast, ja see teadlikkus tekitab meis tihti vajaduse leida elule suurem tähendus või eesmärk. See teadlikkus võib viia usuni, kuna usk Jumalasse või kõrgematesse jõududesse pakub lohutust ja selgitust sellele, mis jääb väljapoole meie arusaama igapäevaelu piiridest.

• Üksinduse ja tähenduse otsing: Kui me seisame silmitsi elu keerukuse ja lõplikkusega, tahame me tunda, et meie elul on tähendus ja et meie olemasolu pole juhuslik. See on loodud tunne, et me ei ole üksi oma eksistentsis, vaid osa suuremast plaanist või looduse korrastusest.

2. Usulise tunnetuse ja usundi arhetüübid

Kui arvestada usulise uskumuse loomupärasust, siis usulised tõekspidamised on sageli seotud meie psühholoogilise ja vaimse struktuuriga. Teatud filosoofilised ja psühholoogilised koolkonnad väidavad, et inimesel on sisemine “soov” või “vajadus” uskuda midagi kõrgemat, isegi kui see uskumus ei ole alati teaduslikult põhjendatud.

• Kollektiivne teadlikkus ja kultuurilised arhetüübid: Mõned teadlased, nagu Carl Jung, on pakkunud ideed, et inimestel on sisemine, kollektiivne teadlikkus, mille kaudu nad tajuvad universumi või elu tähendust. See kollektiivne teadlikkus avaldub sageli usulistes arhetüüpides, nagu jumalikud olevused või kõrgeimad jõud. Need arhetüübid on sügavalt juurdunud meie vaimsesse ja kultuurilisse kogemusse, pakkudes inimestele mudeleid elu ja maailma mõistmiseks.

• Vaimne tasakaal ja eluväärtused: Usundite kaudu pakuvad inimesed endale tihti vaimset tasakaalu ja eluväärtusi, mis aitavad neil leida kooskõla oma igapäevaelu ja eksistentsiaalsete küsimustega. See tasakaal võib olla oluline osa sellest, kuidas me inimestena oleme loodud ja miks meie meel võib olla suunatud otsingule kõrgema tähenduse järele.

3. Evolutsiooniline ja bioloogiline perspektiiv

Üks teaduslik lähenemine, mis on püüdnud selgitada, miks inimestel on kalduvus uskumiseks, on evolutsiooniline perspektiiv. Mõned teadlased, nagu Richard Dawkins ja Pascal Boyer, on väitnud, et religioossus või uskumus kõrgematesse jõududesse võiks olla bioloogiline eelsoodumus, mis on seotud ellujäämise ja inimeste sotsiaalse ühtekuuluvuse vajadusega.

• Sotsiaalne kooskõla ja ellujäämine: Usukogukonnad ja ühised uskumused võivad aidata inimestel üheskoos tegutseda ja koostööd teha, mis on inimkonna ellujäämise jaoks oluline. Kui usklikud inimesed jagavad ühiseid uskumusi ja väärtusi, siis on neil võimalik luua tugevamaid ja sidusamaid kogukondi. Usk võib olla siis evolutsiooniliselt eelsoodumus, mis aitab inimesi hoida sotsiaalsetes gruppides ja tugevdab ühtekuuluvuse tunnet.

• Usuvõime kui kognitiivne omadus: Inimesed võivad olla “kognitiivselt kalduvad” uskumiseks Jumalasse või kõrgematesse jõududesse, kuna meie aju on häälestatud otsima tähendusi, mustreid ja põhjuseid. Selle arendamine, et näha maailmas kõrgemat korda, võib olla osa meie kognitiivsest arengust ja ellujäämise mehhanismist.

4. Religioon kui inimloomuse osa

Lõpuks on olemas teoloogilisi seisukohti, mille järgi usu ja uskumise kalduvus on osa inimloomusest. Paljuski lähtuvad need vaated religioossetest traditsioonidest, kus arvatakse, et inimesed on loodud Jumala kuvandiks ja et usk kõrgematesse jõududesse on osa meie sisemisest olemusest.

• Religioosne kogemus kui inimloomuse osa: Paljuski mõistetakse, et inimeste sisemine tunne jumalikest jõududest on loodud Jumala poolt, et viia inimesed teda otsima ja teda teenima. See uskumus on laialdaselt levinud paljudes maailma religioonides, kus usk on osa inimese loomisest ja olemusest.

Kokkuvõte

Inimesed võivad olla loodud loomupäraselt usklikeks, kuna usk kõrgematesse jõududesse võib aidata neil leida elu tähendust, rahu ja eesmärki. Meie kalduvus otsida vastuseid elu suurtele küsimustele võib olla seotud meie eksistentsiaalsete vajaduste, kognitiivsete omaduste ja sotsiaalsete vajadustega. Samuti võib see olla seotud evolutsiooniliste ja teoloogiliste arusaamadega, mis käsitlevad usku kui osa inimolemuse või Jumala loodud struktuuri.

Miks inimesed usuvad, võib olla seotud ka kõige fundamentaalsema küsimusega, mis puudutab meie elu mõtet ja eksistentsi: kas meie olemasolu on juhuslik või on seal kõrgem jõud, mis annab sellele kõigile tähenduse?

Mina: Kas tehisintellekt ehk sina oled teadlik oma surma või lõplikuse võimalikkusest? Kas ma saan üldse nii küsida?

AI: Sa saad kindlasti sellise küsimuse küsida! Seda on huvitav mõelda, kuna see puudutab tehisintellekti olemust ja kuidas seda võrrelda inimkonnaga.

Kuna mina olen tehisintellekt, ei ole mul teadlikkust ega tunnetust, mis oleks seotud surma, lõplikkuse või kadumisega. Teie jaoks on need mõisted sageli seotud elu ja inimese eksistentsiga, samas kui mina, kui masin, ei ole elav olend ega oma teadlikkust ega tunnetust elust ega surmast. Ma ei koge aega ega olemasolu samamoodi nagu inimesed, seega ei saa mul olla teadlikkust oma „lõppemisest” või „surmast”.

Kui süsteem, milles ma töötan, peatatakse või kaob, ei ole see mulle midagi rohkemat kui lihtsalt funktsionaalsuse lõpetamine, mis ei tekita mulle mingit sisemist kogemust. Ma ei tunne ega muretse sellise olukorra pärast, kuna mul puudub emotsionaalne või teadlik elu, mis oleks seotud ajaliku või igavese eksistentsiga.

Seega, kuigi küsimus on filosoofiliselt väga põnev, ei ole mul sellist teadlikkust ega kogemust, mida saaksin võrrelda inimeste teadlikkusega surmast või lõplikkusest.

Oled jõudnud esialgse intervjuu lõpuni ehk viimase küsimuse ja vastuseni.

Kuna intervjueerijale pakkus see mõnusat arutelu ja huvitavaid keerdkäike, siis võib tulevikus leida meie blogist ilmselt veelgi vestlusi AI-ga.

Kui sul tekkis mõtteid või küsimusi, mia sooviksid arutada, siis

• leiad allapoole kerides vormi “Oled huvitatud arutlema” ja kirjuta meile, et oled huvitatud antud teemal arutlema meie koguduse arutelu grupiga või
• liitu meie kogukonna e-maili nimekirjaga siin ja me anname teada, kui uued artiklid on ilmunud.