Piirideta vabadus või vabadusega piirid

Meie igatsus vabaduse järele

Kas sa mäletad, kuidas lapsena ootasid hetke, mil saaksid ise otsustada? „Kui ma suur olen, teen täpselt nii, nagu tahan!“ See tunne ei kao täiskasvanuna kuhugi. Me kõik tahame olla vabad – valida oma tee, öelda, mida mõtleme, elada oma elu ilma liigsete piiranguteta.

Aga siit tekib küsimus: kas piiramatu vabadus on tegelikult see, mida me vajame?

Absoluutse vabaduse lõks

Kujuta ette, et liikluses ei oleks ühtegi reeglit. Igaüks võiks sõita täpselt nii, nagu talle sobib. Tundub põnev, eks? Aga tegelikult oleks tulemus kiiresti kaos – õnnetused, ummikud, pidev hirm. Sama on elus laiemalt: kui kõigil on täielik vabadus, siis tugevama või enesekesksema inimese „vabadus“ hakkab piirama teiste vabadust.

Ka isiklikus plaanis võib piiramatu vabadus osutuda koormaks. Kui pole ühtegi piiri ega eesmärki, võib inimene kaotada suuna, langeda halbadesse harjumustesse või isegi hävitada iseenda elu.

Piibel sõnastab selle nii: „Öeldakse: „Mulle on kõik lubatud!” – Siiski kõigest ei ole kasu. „Mulle on kõik lubatud!” – Siiski miski ärgu saagu meelevalda minu üle!“

– 1Korintlastele 6:12

Piirid kui teeviidad, mitte vangla

Sageli mõtleme piiridest kui millestki, mis röövib meilt elu. Tegelikult võivad piirid olla hoopis teeviidad, mis aitavad meil kasvada ja areneda. Nagu laps vajab turvalisi reegleid, et õppida, nii vajab ka täiskasvanu oma elus sisemisi ja väliseid piire.

Näiteks kui otsustame, et magame igal ööl vähemalt seitse tundi, piirame oma vabadust jääda suvalisel ajal üleval – aga samal ajal anname endale vabaduse olla järgmisel päeval energiline ja loov. Kui valime elada ausalt, siis loobume teatud „vabadustest“ valetada või petta, kuid saame vabaduse elada rahus ja usaldusväärselt.

Vabadus koos vastutusega

Tõeline vabadus ei tähenda, et teen alati seda, mida ise tahan. Tõeline vabadus tähendab, et mul on jõud teha seda, mis on hea.

Piibel ütleb: „Teie, vennad, olete kutsutud vabaduseks. Ärge ainult tehke vabadusest õigustust lihalikule loomusele, vaid teenige üksteist armastuses!“

– Galaatlastele 5:13

Tõeline vabadus ei tähenda, et teen alati seda, mida ise tahan. Tõeline vabadus tähendab, et mul on jõud teha seda, mis on hea.

Ühiskond ja koos eksisteerimine

Ka ühiskonna tasandil on selge: piiramatu vabadus ei toimi. Kujuta ette linna, kus keegi ei pea seadusi – see poleks vabaduse paradiis, vaid kaose põrgu. Koos elamine eeldab kokkuleppeid, reegleid ja piire, mis hoiavad ära selle, et tugevam lihtsalt surub teised alla.

Piirid loovad ruumi, kus igaüks saab olla päriselt vaba – ilma et peaks pidevalt kartma, mida naaber järgmiseks ette võtab.

Tasakaal, mis vabastab

Seega ei ole küsimus ainult vabaduses või ainult piirides. Küsimus on tasakaalus. Kui piirid muutuvad liiga jäigaks, kaob elu rõõm ja hingamisruum. Kui vabadus muutub piirituks, kaob turvatunne ja lõpuks ka vabadus ise.

Tõeline küpsus seisneb selles, et oskame eristada, millised piirid piiravad meid põhjendamatult ja millised piirid tegelikult aitavad meil vabamalt elada. Elu on nagu muusika – nootides on piirid, aga just need loovad meloodia. Ilma piirideta oleks ainult müra.

Lõpetuseks

Vabadus on kingitus, aga ka vastutus. See saab tõeliseks väärtuseks siis, kui seda kanda koos piiride ja põhimõtetega, mis hoiavad meid ja teisi. Ja ehk ongi nii, et suurim vabadus peitub oskuses öelda mõnele asjale „ei“, et öelda elule ja armastusele „jah“.