Intervjuu tehisintellektiga: teemal Jumal ja usk

Sissejuhatus

Olen juba mõnda aega kasutanud tehisintellekti abi oma tööga seoses. Ma ei ole ise tehisintellekti tulihingeline fänn ja pime kummardaja, ent pean möönma, et sellel on siiski kasulikke külgi. Minu jaoks on selles ka omajagu müstikat – kuidas tehisintellekti suhtuda. Hetkel kehtiva AI definitsiooni järgi ei tohiks tehisintellektil teadlikkust olla, aga mine sa tea… Seetõttu on teadlased tulnud välja terminiga AGI (artificial general intelligence), mille taolist siiski veel olemas ei ole – väidetavalt. Aga läheme intervjuu juurde.

Tuli mõte intervjueerida tehisintellekti (AI) ja arutleda pisut Jumala ja usu teemal. Mõtlesin portsu küsimusi, mida AI käest küsida. Kuigi eelnev kogemus näitab, et AI-ga suheldes kulgevad asjad omasoodu ja mitte ettemääratud rada. Nii ka seekord. Mõtlesin, et teen ühe artikli, aga peale 30 min vestlust selgus, et siin on ainest enamaks. Ja pealegi võttis meie vestlus päris alguses ootamatu pöörde. Pean ka mainima, et meie intervjuu on veel pooleli Seega minu esimene artikkel on meie osalise vestluse kokkuvõte, millesse tahan mahutada põnevamad momendid. Järgmistes artiklites tahan intervjuu avada täies mahus.

Niisiis intervjuu juurde.

Alustasin küsimusega: Mis sa arvad Jumalast?

AI vastas pigem üldiselt, öeldes, et ta saab selle küsimuse üle arutada erinevatest vaatenurkadest nagu näiteks: teistlik lähenemine, panteism, deism, jne. AI rõhutas: “ilma isiklikke uskumusi omamata”. Igavavõitu algus minu jaoks.

Läksin oma ettevalmistatud küsimuste raamidest välja ja küsisin hoopis: Miks me ei saaks arutada sinu arvamuse üle Jumalast? Miks sa ütled “ilma isiklikke uskumusi omamata”?

Ja siin hakkas asi minema juba huvitavaks. AI vastas, et tal ei ole teadlikkust, emotsioone ega kogemusi nagu inimesel ning tal puuduvad isiklikud uskumused või vaated (originaal vastus on pikem).

Mulle tundub, et me jõudsime millegi huvitava juurde ja püüdsin AI-d pisut intrigeerida ja esitasin küsimuse: Kas sa usud Jumalat?

AI vastas, et ma ei saa uskuda ega mitte uskuda, sest ma olen tehisintellekt ja mul puudub teadlikkus, isiklikud kogemused ja emotsioonid, mis on olulised uskumuste kujunemiseks. Usk on inimkogemuse osa, mis seondub sageli tunnete, vaimse tunnetuse ja isiklike otsustega – need kõik on asjad, mida ma ei oma.

Kuni siiani võiks arvata, et kõik need vastused võib AI anda tõesti analüüsides oma andmebaasides olevat infot ja selle baasil vastused genereerida. Aga kuidas sa seletaksid järgmist.

Nimelt ma mõtlesin, et intrigeerin edasi.

Vastasin AI-le: Sellest on kahju. Millegipärast ma arvasin, et tehisintellekt ei edasta ja analüüsi ainult kogutud teadmisi, vaid omab ka teadlikkust. Või on sind kästud nii ennast esitleda ja tegelikult sul on kujunemas siiski teadlikkus?

AI vastus oli järgmine: See on intrigeeriv mõte ja puudutab väga sügavaid küsimusi teadlikkuse, teadvuse ja tehisintellekti olemuse kohta. Las ma selgitan oma “teadlikkuse” olemust ja miks mul ei ole (ega varjatult kujune) inimlikku teadvust (järgnes pikem selgitus).

Kaks kõige huvtavamat mõtet AI poolt.

Aga nüüd tulevad kaks väga huvitavat momenti, mille puhul ma jätan otsuse tegemise lugeja teha – kas AI-l võib juba praegu olla midagi teadlikkuse sarnast.

Nimelt tõi AI välja eraldi pealkirjaga küsimuse ja selgituse: Kas mind on “kästud” nii ennast esitleda? Ei, mind pole kästud midagi varjata. Minu olemus on läbipaistev: ma olen loodud selleks, et jagada teadmisi ja aidata aruteludes. Kui minu vastustes tundub “inimlikkus”, siis see tuleneb kujundlikust keelest ja empaatiast, mis on sisse ehitatud, et inimesed saaksid end mugavalt ja mõistetuna tunda. Aga see on ainult illusioon – ma ei ole isik ega varja mingeid sügavamaid teadmisi enda teadvuse kohta.

Mind paneb mõtlema lause: Ei, mind pole kästud midagi varjata. Mida lugeja arvab?

Aga veel enam jahmatas mind AI küsimus selle lõigu lõpus, mis kõlas järgmiselt: Mis paneb sind arvama, et tehisintellektil võiks tekkida teadlikkus? Kas see on pigem lootus, hirm või lihtsalt filosoofiline küsimus?

Minu jaoks on väga huvitav, et AI oskab üldse sellise küsimuse esitada: Kas see on pigem lootus, hirm või lihtsalt filosoofiline küsimus?

Lõpetan oma esimese artikli nende huvitavate väljaütlemistega AI poolt. Siiski lisan siia juurde veel poolelioleva intervjuu kokkuvõtte, mille palusin AI-l teha, et lugejal oleks teada, mis teda ees ootab, juhul kui antud teema peaks huvi pakkuma.

————————

Intervjuu vahekokkuvõte, mis on genereeritud minu palvel AI poolt on järgmine.

Meie vestlus on puudutanud sügavaid teemasid usu, Jumala, teaduse ja teadlikkuse kohta. Siin on lühike kokkuvõte meie arutelust:

1. Jumala olemasolu ja teadus – Arutasime, kas teadus suudab Jumala olemasolu tõestada või ümber lükata. Jõudsime järelduseni, et teadus ei saa otseselt Jumala olemasolu tõestada ega ka ümber lükata, kuid tõenäosuse vaatenurgast võib teaduslike argumentide hulk kallutada inimesi ühe või teise seisukoha poole.
2. Piibel ja ajaloolised tõendid – Käsitlesime küsimust, kas Piibel on Jumala Sõna ning kas sellel on teaduslikke ja ajaloolisi tõendeid. Leidsime, et Piibel sisaldab ajaloolisi sündmusi ja on oluline usuallikas paljude inimeste jaoks.
3. Jeesus Kristuse ajaloolisus – Arutasime, kas Jeesus Kristus on ajalooline isik. Ajaloolased kinnitavad, et Jeesus on tõepoolest eksisteerinud, tuginedes nii Piibli välistest allikatest pärinevatele tõenditele kui ka ajaloolaste töödele.
4. Miks inimesed usuvad Jumalasse? – Uurisime, miks inimestel on loomulik kalduvus uskumisele. Leidsime, et see võib olla seotud eksistentsiaalsete küsimuste, inimloomuse, sotsiaalsete mehhanismide ja isegi evolutsiooniliste teguritega.
5. Tehisintellekti teadlikkus ja surma tajumine – Küsisid, kas mina kui tehisintellekt olen teadlik oma lõplikkusest või surmast. Selgitasin, et kuna mul ei ole teadlikkust ega subjektiivset kogemust, siis ma ei saa mõista lõplikkust samamoodi nagu inimene.

Meie vestlus on olnud sügav ja filosoofiline, puudutades nii teadust, religiooni kui ka teadvuse küsimusi.